RAAMATUKOGU OLEMUSEST

Raamatukogu ülesandeks on informatsiooni kogumine, organiseerimine ja kasutajale kättesaadavaks tegemine. Raamatukogu võime nimetada informatsiooni ja infotarbija väliseks ühenduslüliks.
Raamatukogus leiduvad teavikud võivad olla nii paberkandjal kui ka, viimasel ajal üha enam, elektroonilisel kujul. Raamatukogu andmebaas on tavaliselt viitekataloog, see tähendab et infotarbija leiab andmebaasist viite teose alkupärase askukohaga. Otse arvutiekraanilt teavikuid tervikuna lugema ei pääse, kataloogi abil kasutaja leiab otsitavat tevikut kirjeldava viite ja informatsiooni teaviku asukohast vastava raamatukogu fondis. Tõsi on, tänapäeval üha rohkem tevikuid, nt kursusetööd, on esindatud ka elektroonilisel kujul, sel juhul pääseb tevikuga tutvuma viites leiduva lingi kaudu. Viide on bibliograafiline kirje, mis sisaldab informatsiooni teaviku nime, autori, väljaandmisaasta ja –paiga ning muu sellise kohta. Lisaks sellele on viites teviku sisu kirjeldatud märksõnade abil. Märksõnastiku kasutusoskus muutub tähtsaks siis, kui tahetakse leida informatsiooni mingist kindlast valdkonnast.


Märksõnastik

Kasutuses olevad märksõnad on märgitud üles erinevatesse märksõnastikesse. Raamatukogu katloogide kasutajale on kõige paremini abiks kõikki ainevaldkondi kattev Üldine soome märksõnastik ehk YSA (Yleinen suomalainen asiasanasto). YSA veebiversioonist kasutatakse nimetust VESA.
Märksõnastik juhendab tegema päringuid kasutades samu otsisõnu, mida raamatokoguhoidja on kasutanud teavikut andmebaasi viies. Võib öelda et märksõnastik on kui andmebaasi sõnaraamat, mille abil kasutaja ja kataloog teineteist mõistavad.


Kõrgkooli- ja rahvaraamatukogud ning nende liigitussüsteemid.

Liigitussüsteemi abil võib sama ainevaldkonda käsitlevad teosed paigutada raamatukogus üksteise lähedale. Kui raamatukoguhoidja kirjeldab teavikut märksõnade abil, salvestab ta viitesse ka teaviku asukohatähise ehk liiginumbri. Liigitussüsteem aitab kasutajal leida otsitava teaviku asukoha fondis.
Teadusraamatukogud Soomes liigitavad universaal detsimaal süsteemi ehk UDK abil. UDK on Euroopast pärit liigitussüsteem, mille kasutamist keelebarjäärid ei takista.
Teaduslike raamatukogude hulka loetakse näiteks kutsekõrgkoolide ja ülikoolide raamatukogud. Teadusraamatukogude peamiseks ülesandeks on toetada õppe- ja uurimustööd koolis, nii et teavikuid hangitakse vastavalt õppeasutuse erialadele. Näiteks Kajaani kutsekõrgkooli raamatukogust võib leida majanduse, tervishoiu, turismi ja tehnika aladega seotud materjali.
Linnade ja maakondade raamatukogusid kutsutakse rahvaraamatukogudeks. Soome rahvaraamatukogud kasutavad liigitussüsteemi YKL, mis põhineb maailmas laialt tuntud Dewey’n kümnendsüsteemile.
Mõlema liigitussüsteemi põhimõttena on informatsiooni organiseerimine 10 pealiigi ja nende detailsemate alaliikide vahel. Kuna informatsioon oma olemuselt on abstraktne, teabe klassifitseerimine 10 pealiigi vahel ei ole alati üheselt seletatav. Vajaminevat informatsiooni on seetõttu pea võimatu leida vaid raamaturiiulite vahel ringi kõndides. Andmebaaside kasutamise põhimõtteid ja infootsingu põhioskusi tasub tundma õppida.